desember 2013 - fŠrslur


Ekki breyta klukkunni!

N˙ er komin upp eina fer­ina enn umrŠ­an um Ýslensku klukkuna og okkar ranga tÝmabelti. Einhver ■˙sund hafa skrifa­ undir ßskorun um a­ seinka klukkunni um klukkutÝma (■.e. fŠra okkur ß ■a­ tÝmabelti sem ═sland raunverulega liggur nŠst og fŠrast ■annig nŠr AmerÝku Ý tÝma).

R÷kstu­ningurinn fyrir ■essu er a­ au­veldara ver­i a­ vakna Ý birtunni ß morgnana og lÝkamsklukkan ver­i Ý betra samrŠmi vi­ sˇlarklukkuna. Gott ef n˙verandi sta­a er ekki meira a­ segja mannrÚttindabrot.

═ raun myndi slÝk breyting samt ˇsk÷p lÝtil ßhrif hafa ß v÷kubirtu okkar ═slendinga, Úg fer kannski yfir r÷kin fyrir ■vÝ sÝ­ar ľáen n˙ Štla Úg a­ leika mÚr a­ ■vÝ a­ fab˙lera um hvernig nß mŠtti■essu markmi­i (■.e. älei­rÚttaô sˇlarganginn) ßn ■ess a­ breyta klukkunni.

╔g Ýtreka samt a­ Úg tel ■a­ ekki vera fyrirhafnarinnar vir­i.

(Skemmtilegt raunar a­ ÷nnur regluleg umrŠ­a snřst um a­ taka upp sumartÝma ß ═slandi, flřta klukkunni og fŠra okkur enn lengra frß rÚttum sˇlargangi stˇran hluta ßrs.)

Hva­ er svona flˇki­ vi­ ■a­ a­ stilla bara klukkurnar ÷­ruvÝsi?

Ůa­ a­ breyta klukkunni er allt ÷nnur a­ger­ Ý dag heldur en fyrir 45 ßrum ■egar Ýslensku klukkunni var sÝ­ast breytt (og fŠr­ nŠr ■eirri evrˇpsku).

1968 snerist ■essi breyting um a­ breyta veggklukkum og armbands˙rum. ═ dag eru meira e­a minna ÷ll raftŠki (og ■eim hefur fj÷lga­ eitthva­ ß 45 ßrum) me­ missřnilega klukku. T÷lvur, sÝmar, sjˇnv÷rp, routerar, afruglarar, b÷kunarofnar og gu­mßvitahva­. Flest tŠki sem nß sambandi vi­ umheiminn (oftast neti­) ■arf ekki einu sinni a­ stilla, nema Ý mesta lagi a­ segja ■eim a­ ■au sÚu st÷dd ß ═slandi. Ůar me­ veit tŠki­ tÝmabelti­ reiknar rÚttan tÝma ˙t frß sta­la­ri heimsklukku.

Ef ßkve­i­ vŠri a­ fŠra ═sland ß nŠsta tÝmabelti ■yrfti anna­ hvort a­ handvirkt breyta stillingum allra ■essara tŠkja yfir ß tÝmabelti Azor eyja, e­a bÝ­a eftir uppfŠrslu ß vi­komandi střrikerfi ■ar sem ═sland hefur veri­ formlega fŠrt ß nřja belti­. Anna­ hvort ■arf ■etta ■vÝ a­ gerast me­ mj÷g l÷ngum fyrirvara e­a tÝmar allra ■essara tŠkja ver­a meira e­a minna sitt ß hva­.

╔g Štla ekki einu sinni a­ reyna a­ lřsa umstanginu vi­ a­ uppfŠra ÷ll t÷lvukerfi landsins og tryggja a­ allt sÚ ÷rugglega samtÝma.

Breytum ■essu bara um ßramˇtin!

Miklu au­veldari lei­ til a­ nß fram markmi­inu me­ a­ vakna klukkutÝma seinna ß morgnana er nßkvŠmlega s˙; a­ vakna bara seinna.

Al■ingi ■yrfti (lÝklega) ekki einu sinni a­ setja l÷g, ■ingsßlyktunartillaga dyg­i lÝklega til og h˙n gŠti ■ess vegna teki­ gildi strax 1. jan˙ar 2014. Inntaki­ vŠri eitthva­ Ý lÝkingu vi­:

Allar opinberar stofnanir og fyrirtŠki skulu frß og me­ mi­nŠtti 1. jan˙ar 2014 seinka ÷llum tÝmasetningum sem tengjast rekstri ■eirra um eina klukkustund frß ■vÝ sem ■Šr eru n˙ (2013). HÚr undir falla me­al tÝmasetningar var­andi vinnutÝma starfsmanna, kennslu, sÝmsv÷run og ■jˇnustu, fer­aߊtlanir o.s.frv.

MŠlst er til ■ess a­ ÷nnur fyrirtŠki og rekstrara­ilar geri slÝkt hi­ sama.

Ůeir sem n˙ vinna 8-16 vinna ■ß 9-17 eftir breytingu, ■eir sem n˙ vinna 9-17 myndu vinna 10-18, og svo koll af kolli.

HßdegisfrÚttir R┌V ver­a kl. 13:20, kv÷ldfrÚttir klukkan 19:00 Ý ˙tvarpi og 20:00 Ý sjˇnvarpi (aftur). Fyrsta kennslustund Ý H═ ver­ur 9:20 Ý sta­ 8:20. Fyrsta strŠtisvagnafer­ a­ morgni...

Engum klukkum ■yrfti a­ breyta, ÷ll kerfi virka ßfram og ■a­ eina sem ■arf a­ gera er a­ stilla vekjaraklukkur. Ef ■a­ skyldi gleymast vŠri ■a­ versta sem ger­ist a­ starfsma­ur mŠti klukkutÝma of snemma til vinnu.

Vissulega ■yrftu ■jˇnustua­ilar a­ breyta skiltum me­ afgrei­slutÝma og t˙ristar yr­u enn meira gßtta­ir ß ■vÝ hversu seint ═slendingar fara ß fŠtur, en annars vŠri ■etta ˇsk÷p lÝti­ mßl ľ og a­eins brotabrot af vandrŠ­unum vi­ a­ skipta um tÝmabelti.

A­ ■vÝ s÷g­u held Úg a­ vi­ Šttum bara a­ lßta ■etta allt ˇbreytt, ßvinningurinn ver­ur ekki fyrirhafnarinnar vir­i. (╔g reyni kannski a­ ˙tskřra ■a­ seinna.)